Essee nr.3

                                       Apple – disain või funktsionaalsus?

Loogiline oleks oodata, et need kaks, funktsionaalsus ja disain, käivad käsikäes, et tooted on võimelised täitma seda funktsiooni, milleks nad on loodud (ehk siis on funktsionaalsed) ja nende kujundamisel on lähtutud põhimõttest muuta tooted senistest lihtsamateks, huvitavamateks, turvalisemateks, loodussäästlikumateks, ning anda neile parem väljanägemine ning suurem kasutusmugavus (ehk siis on  hea disainiga).  Kui muud IT-tooteid väljatöötavad firmad üritavadki neid eemärke paralleelselt ja tasakaalukalt järgida, et kliente mitte pahandada ja turuosa võita, siis Apple eristub siin selgelt oma ülejäänud konkurentidest. Apple on vist tõesti selline unikaalne firma, mille puhul võib tekkida õigustatud küsimus, kas firma peamine eesmärk on tagada toote parim funktsionaalsus või on esiplaanil hoopis disain. Kindel on ainult üks, selle firma puhul ei ole olnud omanike eesmärgiks mitte raha, vaid soov luua midagi uut ja tunda oma tööst rahuldust.
Kui muude firmade toodete puhul räägitakse ennekõike müügimahtudest, toodete funktsionaalsusest, hinnast, kasumist, siis Apple’i puhul on huvi fookus suunatud pigem sellele, et milline see uus toode välja näeb, mida uut teeb, kuidas maailma muudab. Väga suures osas on Apple’i innovaatilise ja mängleva imago taga firma looja ja karismaatilne juht  Steve Jobs, kes on ise öelnud nii: „Me teeme panuse oma visioonile ja parem see, kui teha „mina ka” tüüpi tooteid. Las seda teevad mõned teised firmad. Meie jaoks on kõige tähtsam juba järgmine unistus.”.  Apple’i eesmärk ongi seni olnud luua uusi, imelisi ja häid tooteid, mis võiksid inimestele meeldida. Just nimelt võiksid, sest, ka siin on olnud Apple’i seisukoht pigem see, et kliendi arvamust pole mõtet küsida, sest klient ei ole oma soovides püsiv, kliendi tahtmised ja ootused tootele muutuvad pidevalt ning seetõttu tuleb luua n-ö tuleviku toodet, mis võiks vastata kliendi ootustele homme.
Apple’i on kahtlematult pannud oma toodete väljatöötamisel suurt rõhku nende välimusele ja nii nagu tegijal ikka juhtub, on ka nii mõnigi uus toode saanud kehva vastuvõtu osaliseks just seetõttu, et kas on disainiga üle pingutatud või on siis unustatud koos hea disainiga pakkuda ka head töökindlust. Sellised apsakad aga muudavad kasutajad kõhklevaks. Viie suurema ebaõnnestunud tootena võiks ennekõike nimetada 1981. aastal välja tulnud Apple III, mis oli mõeldud firmade tööarvutiks aga riistvara jupsimise tõttu kaotas selle turu IBM PC-le, 1998. aastal turule toodud hokilitri moodi hiirt, mis mõnede arvates oli hea aga teiste arvates hävitas kasutajate randmeid, 2000. aastal valminud kuubikujulist arvutit The Cube, mis sai küll disainiauhindu, kui peale selle ei suutnud rohkem midagi pakkuda, 2007. aastal koos Motorolaga loodud iTunsi telefon ROKR, mis telefonina oli tore aga muusikamängijana jäi iPodile kõvasti alla, ning viimaks ka 2007. aastal ilmunud Apple TV, mis polegi mitte päris teler, vaid pigem multimeediapanka/netiarvutit asendav seade teleri juurde.
Vaieldamatult on aga Apple’l rohkem õnnestunuid tooteid ja osa neist võib pidada lausa revolutsioonilisteks teerajajateks. Legendaarsed on Apple esimesed arvutid Apple I (1976) ja II ning maailma esimene graafilise kasutajaliidesega Lisa (1983). NeXT Computer’ilt (1989) on pärit tänase OS X-i ja iOS-i koodi algmaterjal, uuenduslikud olid lihtsalt kasutatav arvuti ja kuvari sümbioos iMax (1996), maailma esimene tõeliselt edukas kaasaskantav muusikamängija iPod (2001), maailma esimene tõeliselt edukas legaalse muusika müümise paik internetis iTunes (2003), esimene lihtne ja lõbus nutitelefon iPhone (2007) ning loomulikult ei saa mainimata jätta ka tahvelarvuti moodi toodet iPad’i (2010), mis muutis paljude inimeste arusaama arvutitest igaveseks.
 
Ajakirja DIGi testide võitjad on sageli olnud just Apple’i tooted. Nii näiteks oli nende viimase MP3 testi võitja 2009. aastal iPod Shuffle kolmanda põlvkonna mudel. Kiideti tema kergust, head heli, nuppude paigutust kõrvalapi juhtme küljes. Eriti vingeks peeti aga seda, et ühe nupuvajutusega teatab pleier loo pealkirja ja esitaja, mida teise tootjad polnud veel suutnud järele teha. Samal ajal soovitas ajakiri osta vaid Apple’i MP3 mängijaid, parimaks ostuks peeti  iPod Nano, mis ostusoovituses kolmandaks paigutunud testivõitjat lõi hinnaga, teisel kohal oli iPod Touch. 2011. aastal oli ostusoovituste esikolmikus ikka veel 2 Apple’i mudelit – esikohal ägeda ruudukujulise disiniga, kuid samas mugav iPod Nano 6G, teise koha omanik oli iPod Touch 4G, mille kohta väideti, et tegemist on täiusliku meediamängijaga, mis jääb alla vaid nutitelefonidele.
2011. aasta sülearvutite ostusoovituses oli kõrgeima positsiooni omandanud Macbook Air 13 tolli, mille iseloomustuseks öeldi – õhuke (vaid 1,7 cm paks), kiire, kerge (1,35 kg), väga kvaliteetselt ehitatud ning Apple’i kohta uskumatult mõistliku hinnaga. Macbook Air’i kohta väideti koguni, et see on hetkel maailma parim sülearvuti. Tegemist on tõesti nii tipptasemel funktsionaalsuse, kui ka meeldiva disainiga tootega, mis võlub nii tõsiste ja tegusate, kui peenema ilutunnetusega ostjate südameid. Funktsionaalsuse poole pealt on sellel mudelil märkimisväärseteks omadusteks 1440 x 900-piksline LED ekraan, väga hea valgustusega klaviatuur, Core i5 protsessor, kõvaketta asemel kiire välkmälu, tugevast alumiiniumist korpus, üle 5 tunni kestev aku ja ventilaator mida 99% ajast üldse kuulda ei ole.  Ainsate puudustena võib märkida mittesobivust arvutimängude huvilistele (graafikakaart ei ole selleks piisavalt kiire), DVD seadme puudumist ja vaid kahe USB-pordi olemasolu. Tahvelarvutite kategoorias võidutseb 2011. aastal ostusoovitustes aga kindlalt Apple iPad 2 16 GB Wi-Fi, mis edestab kaugelt kõiki teisi konkurente.
Vaadates kuivõrd edukad on olnud paljud Apple’i tooted läbi aegade, võib julgelt väita, et Apple’i puhul pole siiski päris õige väide, et Apple’i toodete puhul esineb kas funktsionaalsus või disain. Õige sidesõna nende kahe vahel on ikka ja, ja seda vaatamata müstilisele aurale, mis Apple’i firmat ümbritseb. Inimesed teavad, mis on hea.
Loodetavasti ei olnud meie hulgast lahkunud Steve Jobs siiski ainuke visionäär Apple’is ning firma jätkab oma imago vääriliselt ka tulevikus luues jätkuvalt nii innovatiivset funktsionaalsust kui ka haaravat disaini.