Essee nr.1

Kuidas valida digitaalset fotoaparaati.

                                    Digitaalsed fotoaparaadid võib laias laastus jagada järmistesse gruppidesse :  kompaktkaamerad, vahetatavate objektiividega kompaktkaamerad ehk hübriidkaamerad  ja lõpuks peegelkaamerad. Nendes gruppides on veel omakorda erinevaid variante, mida tuleks kaaluda, et leida just see õige kaamera, mida vaja. See esmane grupeerimine on siis tehtud sensori suurus järgi, mis on üks olulisemaid komponente digitaalse fotoaparaadi puhul. Kui enne digiajastut pildistati fotofilmile, siis nüüd asendab seda elektrooniline sensor. Sensori suurusest ja kvaliteedist sõltub väga palju millise lõpptulemuse me saame. Sensor koosneb imepisikestest valgustundlikest osakestest, mis läbi objektiivi langenud valguse kinni püüavad ning info  selle kohta protsessorile edastavad. Mida rohkeim neid osakesi on, seda rohkem on (mega)piksled. Viimastel aastatel ongi kaameratootjad pidevalt suurendanud sensorite megapiksleid. Kallimate peegelkaamerate puhul on see õigustatud ja annab ka häid tulemusi. Kuid odavkaamerate puhul käib lihtsalt megapiksliralli , kuna enamus tarbijaid on arvamusel, et mida rohkem megapiksleid seda parem ja tihti ostavad ka kaamera ainult sellele numbrile tuginedes. Ja tootjad on sellega kaasa läinud ning lisavadki igal aastal megapiksleid juurde aga sensori suurus jääb samaks.  Samas kuna odavseebika sensor on niigi väga väike ja kui need valgustundlikud osakesed tehakse väga pisikeseks, siis tekib ka digimüra pildile juurde. Fotofilmil oli kaadri suurus 36x 24 mm. Sellise suurusega sensorit kasutatakse nn täiskaadriga kaamerate puhul ja sellised peegelkaamerad on kõige kallimad. Kõigepealt peaks endale selgeks tegema, millist kaamerat sul tegelikult vaja on, mida sa kõige rohkem pildistad ja milliseid funktsioone vajad. Kui on tahtmine tõsisemalt fotograafiaga tegeleda ja maksimaalne pildikvaliteet on tähtis, siis peaks vaatama peegelkaamerate või hübriidkaamerate poole. Nende puhul on  eeliseks suur sensor, mis tagab parema pildikvaliteedi ja võimaluse ka hämaras korralikke pilte teha. Teine eelis on objektiivide vahetamise võimalus, et leida iga olukorra jaoks sobiv lahendus. Samas kui tavaline peegelkaamera tundub liiga suur ja kohmakas, siis on võimalik hankida hübriidkaamera, mis on praktiliselt sama kvaliteeditasemega aparaat, aga tunduvalt väiksemate mõõtmetega kuna peegel on kaamerast ära jäetud. Kui otsus on tehtud peegelkaamera või hübriidi kasuks, siis kuna mudelivalik on üsna suur, tuleks hakata neid võrdlema ja omale vajalike funktsioonidega ja tehniliste parameetritega kaameraid välja valima, et siis nendest omakorda sobivaim välja valida. Abiks on siin kindlasti internet asjatundjate ülevaadete ja näidipiltidega. Siis muidugi sõprade ja tuttavate arvamused aga lõpuks tuleks ikkagi neid kaameraid ka reaalselt proovida käes hoida, siin ei saa keegi teine kui pildistaja ise otsustada, kas see kaamera istub käes hästi või halvasti, on ta liiga kerge või raske ja kas nupud asuvad ikka sobivates kohtades, või on see kaamera disainitud teistsuguse käega inimestele. Tavaliselt on nii, et mida kallim kaamera, seda kiirem on ka kaamera teravustamine ja kaadrite arv sekundis, mida kaamera suudab mälukaardile jäädvustada. Kui on plaanis lisaks videot filmida, peaks ka selle funktsiooniga  lähemalt  tutvuma, et kas saab filmida full hd resolutsiooniga, kas on võimalik suumida filmimise ajal, kas automaatteravustamine on piisavalt kiire, kas heli on võimalik salvestada stereona jne. Kui on ikkagi vaja pidevalt pildistada sporti ja kiiresti liikuvaid objekte, siis peaks üheks väga heaks kandidaadiks olema selline suhteliselt uus lahendus nagu poolläbipaistva peegliga peegelkaamera, mis suudab väga kiiresti teravustada ja sarivõtet teha, tänu sellel, et peeglit ei pea üles tõstma pildistamisprotsessis. Peegel- ja hübriid kaamerat ostes tuleb arvestada, et see on terve süsteem – kaamerakere valikul tuleb arvestada, et selle ümber tuleb ehitada terve süsteem, kuhu ei sobitu mitte kõik lisad. Tuleks uurida, milliseid lisasid ja millise hinnaga väljavalitud kaamerale saada on. Üksikuid komponente saab küll hiljem paremate vastu välja vahetada, kogu süsteemi teise vastu vahetamine on aga küllalt kallis. Algselt on ju karbis kaasa vaid kõige lihtsam objektiiv, kohe tuleks juurde osta kott, mälukaart ja objektiivipuhastusvahendid. Nende kaamerate juures saab ka ise käsitsi kõiki pildistamisseadeid muuta, mida ei saa teha tavalise kompaktkaameraga. See tähendab, et on olemas manuaalreziim, kus absoluutselt kõik seaded määrab kasutaja, samuti ka avapõhine ja säripõhine pildistamisreziim. Kui enamus kompaktkaameraid suudab pildistada vaid JPEG- formaadis, ehk siis pakkimiskadudega, siis peegelkaamerate puhul kasutatakse enamasti RAW- formaati. Sel puhul on kogu pildiinfo meil failis olemas ja seda fotot saab fototöötlusprogrammis sobivaks tuunida. Kui aga kõige sellega mässata ei viitsi – siis jääb üle hakata kompaktkaamerat valima. Tavalise kompaktkaamera sensor on 5,7 x 4,2 mm ja sellega saab suhteliselt häid pilte küllaldase valgusega pildistamisel. Kui on aga tahtmine veidi paremat kvaliteeti saada, siis üksikud kompaktkaamerad on ka veidi suurema sensoriga – 7,6 x 5,7 mm. Järgmise sammuna võiks tutvuda kaamera objektiivi andmetega, sest sellest sõltub millise kvaliteediga valgus sensorini jõuab. Eelistada võiks objektiivi millel on suurem ava, ehk siis nn „valget objektiivi“. Ava näitab kui palju valgust objektiiv läbi laseb. Mida suurem ava, seda väiksem number (nt f/1,8 on suurem kui f/5,6). Mida suurem ava, seda hämaramas saab pilti teha. Paraku tähendab suurem ava ühtlasi kallimat objektiivi. Ava abil saab muuta ka pildi teravussügavust. Kompaktkaamerate grupis on veel üks alaliik, mida nimetatakse vahel ka pseudopeegelkaamerateks kuna nad näevad väliselt samasugused välja aga on siiski väikese sensoriga kompaktkaamerad, millele on lisatud võimas suum, isegi kuni 36 korda. Osadel uutel kompaktkaameratel on ka tänu kiirele sensorile selline lisafunktsioon nagu aegluubis video, kahjuks küll väga väikese resolutsiooniga. Eks see lõpliku valiku tegemine on üsnagi raske – kas eelistada lihtsust ja kompaktsust ning kaotada kvaliteedis või siis eelistada rasket kaamerakotti aga parimat pildikvaliteeti.