DNSLA sertifikaadiga seadmed
Pikka otsimise peale leidsin kodus ühe seadme, mis on DNLA sertifikaadiga. See on mobiiltelefon Sony Ericsson Elm, mudel J10.
SonyEricsson Elm kannab märki GreenHeart™, mis tähistab keskkonda säästval viisil valmistatud toodet. SonyEricsson Elm on valmistatud taastöödeldud plastist ja on vaba ohtlikest kemikaalidest, ka töörežiimil üritab säästa energiat niipalju kui võimalik. Kuigi juba keskonnasõbralikkus iseeneset võib olla mõjuv argument just selle telefoni ostmiseks, on Elm'il ka muid häid omadusi.
Telefonil on väga kvaliteetne heli (sh omab mürakaitset), hästi peopessa sobiv voolujooneline kuju (mõõtmed 45 mm x 110 mm x 14 mm) ja ergonoomiline klahvistik, vibra alarm, kõneaega lubab tootja 10 tundi ja ooteaega 430 tundi, mälu on 270 MB ja lisaks on ka mälukaardi pesa (MicroSDHC). Ekraan ei ole siiski just kõige suurem (240 x 320 pixlit, 2.2 inchi) ja ei ole puutetundlik. Värvitoone on 262 000.
5 MP automaatfookusega kaamera produtseerib väga kvaliteetseid fotosid (suudavad võistelda ka üsna korralike fotoaparaatide fotodega) ja võimaldab laadida pilte näiteks arvutisse, blogidesse või veebilehtedele. Mobiilis on ka video salvestamise ja taasestamise võimalus. Salvestatud videod ei pruugi aga olla just kõige parema kvaliteediga (katkendlikud, kaetud mustade ruutudega).
Läbi Elm'i on lihtne hallata sotsiaalseid võrgustikke, liikumine Facebooki™, myspace’i™ ja Twitteri vahel on lihtne. Informatsiooni on võimalik varundada õhu kaudu veebilehel sonyericsson.com.
Telefonis töötavad Google™ otsing ja Google™ Maps, Wisepilot™, pööretehaaval navigeerimine aGPS-iga.
Muusikasõprade rõõmuks on telefonis korralik meediapleier (MP3-mängija) ja FM-raadio.
Elm ühildub Windows 7'ga, andmesideks kasutab Javat. Olemas on Bluetooth funktsioon.
Võimaldab saata ja vastu võtta SMS, EMS, MMS ning graafilisi sõnumeid. Komplekti kuulub vabakäeseade (Headset). Elm'il on liidestest olemas veel GPRS liides, EDGE liides, UMTS liides, WLAN liides.
Kokkuvõtlikult - telefon on muidu korralik, helistada saab, koolitööde tegemiseks saab kasutada (vt ka sissekannet 6.oktoobrist 6. loeng – Mobiilsete seadmete kasutamine ) jne aga selle konkreetse, minu kodus oleva, telefoniga on see jama, et ta kohati keeldub akut laadimast, ei teagi, kas viga on laadijas või telefonis. Sõpradele Elm'i just selle vea tõttu ei soovita. Telefoniga, mida pole võimalik laadida, pole ju midagi peale hakata.
Saturday, November 26, 2011
Sunday, November 20, 2011
Loeng 10 – Sotsiaalne tarkvara, veebikeskkonna kujundamine meeskonnatööks
Kuna mul kahjuks ei õnnestunud kahel päeval avada sotsiaalset tarkvara pakkuvat aadressi Go2Web20.net (esimesel päeval andis veebileht väga erinevaid veateated, teisel päeval väitis, et nad on mahu ületanud), olin lõpuks sunnitud tutvuma kursusekaaslaste lehtedega, et kas kellelgi neist on õnnestunud aadressile ligi pääseda ja ehk on keegi lisanud oma ülevaatele ka linke sotsiaalse tarkvara veebiletedele, mida ehk õnnestuks avada. Nii ma siis kirjutangi juba kirjutatud sotsiaalse tarkvara kohta.
Valisin uurimiseks Pegby. Teised kaks, mille kohta ma leidisin kirjutatud olevat, olid OnTheRoad ja JPEGmini. OnTheRoad'i ei valinud, kuna praegu ei tegele reisimisega ja ei näe sellele tarkvarale rakendust. JPEGmini ei valinud ma seetõttu, et pilditöötlus ei paku mulle avastamisrõõmu.
Pegby lehel https://www.pegby.com/home/view on olemas sissejuhatav video, mis tutvustab Pegby kasutamist. Selle põhjal on minulgi hea rääkida, milline Pegby on. Programmist parema ülevaate saamiseks tegin aga ka kasutajakonto ja asusin programmi võimalusi katsetama.
Pegby on ettenähtud aja planeerimiseks veebis. Pegby's saab oma tahvli teha, kuhu saab märkmeid panna kolme erinevasse veergu - ootel, töös, tehtud. Kuigi Pegby reklaamib, et veerge saab vastavalt vajadusele juurde tekitada, on seda kohta, kus saab tekitada, raske üles leida. Märkmeid saab värviliseks teha, saab ühte hunnikusse panna (tekitada grupp). Samuti võib märkmetele lisada manuseid. Seda lehte võib seega failide hoiukohana kasutada. Saab määrata aega millal märkmed tahvlile ilmuvad, kuid niisama kuupäeva määramist ei ole, võid lihtsalt ise tekstina kirjutada.
Pegby's saab oma töötahvlit teistega jagada ja nii grupitööd korraldada.
Ma arvan, et Pegby'l on olemas kindlasti oma kasutajaskond, kuid mina vaevalt seda kasutama hakkan (olen konservatiivne pabermärkmete kasutaja).
Sunday, November 13, 2011
9. loeng – Veeb
Valisin kommenteerimiseks järgmise slaidi:
Lehestiku struktuur
● Kuni viie lehekülje puhul võivad kõik lehed igalt
poolt otse kättesaadavad olla.
● Suurema lehestiku puhul kasulik struktuuripuu.
● Valik klõpsude arvu ja lehe sügavuse vahel.
● 5 - 25 - 125 - 625
● 50 - 2 500 - 125 000 - 6 250 000
● Puu loomise raskused - ebasümmeetrilisus,
kuulumine mitmesse valdkonda.
● Võrk ja otsing.
Lehestiku struktuur on selline asi, mis muutub ülioluliseks suuremahuliste lehtede puhul. Suuremahulise veebilehe näiteks võib tuua Põllumajandusministeeriumi kodulehe: http://www.agri.ee/. Aja jooksul on veebilehele kuhjatud tohutult informatsiooni, kuid samas on unustatud värskendada veebilehe ülesehitust. Isegi kui otsitav informatsioon on lehel olemas, on seda praktiliselt võimatu leida. Näiteks sellel lehel peaks olema kurikuulus Juhan Aare kalafilm, kuid menüü valikute järgi ei oska otsingut alustadagi ja märksõna otsimine annab üle kahesaja viite. Klõpsimisega menüüdes võib veeta tunde ilma tulemust saamata. Veebipuu struktuur võib koostajale endale tunduda väga loogiline, kuid kasutaja võib jääda eriarvamusele. Seega on oluline, et veebilehe struktuur aja jooksul koos tegeliku eluga areneks ning selle loomisel võetakse arvesse ka kasutajate poolset tagasisidet. Sama veebilehe puhul on probleemiks ka objekti kuulumine mitmesse valdkonda ja ka see, et sisuliselt sama valdkonnaga tegelevad erinevad osakonnad, kes peaksid oma tööd kooskõlastama, kuid ilmselgelt sellega päris hästi hakkama ei saa. Nii näiteks võib leida viiteid põllumajandustoetuste kohta mitme erineva lingi alt, kuid informatsioon on seal erinev nii sisuliselt kui vormiliselt, kohati ka eksitav või lausa vale (nt. aegunud).
Lehestiku struktuur
● Kuni viie lehekülje puhul võivad kõik lehed igalt
poolt otse kättesaadavad olla.
● Suurema lehestiku puhul kasulik struktuuripuu.
● Valik klõpsude arvu ja lehe sügavuse vahel.
● 5 - 25 - 125 - 625
● 50 - 2 500 - 125 000 - 6 250 000
● Puu loomise raskused - ebasümmeetrilisus,
kuulumine mitmesse valdkonda.
● Võrk ja otsing.
Lehestiku struktuur on selline asi, mis muutub ülioluliseks suuremahuliste lehtede puhul. Suuremahulise veebilehe näiteks võib tuua Põllumajandusministeeriumi kodulehe: http://www.agri.ee/. Aja jooksul on veebilehele kuhjatud tohutult informatsiooni, kuid samas on unustatud värskendada veebilehe ülesehitust. Isegi kui otsitav informatsioon on lehel olemas, on seda praktiliselt võimatu leida. Näiteks sellel lehel peaks olema kurikuulus Juhan Aare kalafilm, kuid menüü valikute järgi ei oska otsingut alustadagi ja märksõna otsimine annab üle kahesaja viite. Klõpsimisega menüüdes võib veeta tunde ilma tulemust saamata. Veebipuu struktuur võib koostajale endale tunduda väga loogiline, kuid kasutaja võib jääda eriarvamusele. Seega on oluline, et veebilehe struktuur aja jooksul koos tegeliku eluga areneks ning selle loomisel võetakse arvesse ka kasutajate poolset tagasisidet. Sama veebilehe puhul on probleemiks ka objekti kuulumine mitmesse valdkonda ja ka see, et sisuliselt sama valdkonnaga tegelevad erinevad osakonnad, kes peaksid oma tööd kooskõlastama, kuid ilmselgelt sellega päris hästi hakkama ei saa. Nii näiteks võib leida viiteid põllumajandustoetuste kohta mitme erineva lingi alt, kuid informatsioon on seal erinev nii sisuliselt kui vormiliselt, kohati ka eksitav või lausa vale (nt. aegunud).
Saturday, November 5, 2011
8. loeng – Arvutite turvalisus
Minu arvutiturvamiseeskiri on järgmine:
Uut arvutit valides ei maksa osta kasutatud arvutit, sest see võib juba olla nakatunud viirustest. Uue arvuti ostmisel loon külaliskonto ja üldjuhul kasutan ise arvutit kui külaline. Külalisel on piiratud kasutajaõigused ning seega vähem võimalusi arvuti rikki ajada ja segadust tekitada. Pahavara ei saa ise ennast automaatselt installeerida kuna külalisel ei ole lubatud failide võrgust allalaadimine ja tal puudub õigus muuta olulisi süsteemifaile. Juhul kui külalise profiil on pahavara poolt kahjustunud, siis on võimalik konto ära kustutada ja uus luua. Igal kontol peab kindlasti olema korralik salasõna, mis sisaldab nii suuri kui ka väikeseid tähti ja numbreid, pikkus võiks olla üle kümne sümboli. Salasõna tasuks iga kvartali tagant vahetada.
Kindlasti on tähtis kohe installeerida viirusetõrjeprogrammid ja hoolitseda selle eest, et arvutis oleks kõige viimane versioon antiviirusest. Seda tuleks kontrollida iga nädal. Tööle tuleb panna tulemüür. Tulemüür tuleb korralikult seadistada, reeglid paika panna.
Andmetest teen varukoopia välisele kõvakettale, mis on salasõnaga kaitstud.
Veebilehitsejatest eelistan vähem populaarseid (näiteks Opera, Safari, Andriod), kuna populaarsed on ahvatlevamad ka küberkurjategijatele. Enamus viiruseid on suunatud ära kasutama enim levinuid veebilehitsejate turvaauke.
CD'de ja mälupulkade automaatne käivitus tuleks maha võtta, kuna neil võib paikneda viiruse käitusfail.
E‐posti lugemisel arvestan, et postkasti võib tulla kirju, mis sisaldavad viiruseid manuses või tekstis viiteid viirustega lehekülgedele. Seega tuleb olla ettevaatlik ja parem on üldse mitte avada kahtlaseid kirju, ning need kohe kustutada.
IT turvaintsidentide näited ja mida sealt õppida
1) Piraatkontoritarkvara tõttu nakatus 20 000 Apple'i arvutit troojalasse (28.01.2009)
Ohutum on kasutada legaalset tarkvara.
2) MSNi viirus saatis linke, mille klikkimisel ja programmi allalaadimisel arvuti nakatus ning hakkas linke saatma arvutiomaniku kõikidele MSNi kontaktidele (24.01.2008)
Ära kliki tundmatutel linkidel, isegi mitte siis, kui need on sõbra saadetud. Küsi sõbralt kõigepealt selgitust.
3) Euroopast leiti Stuxnet’i “poeg” (20.10.2011)
Arvutiviirused ei ole mitte kõik arvutifriikide või küberkurjategijate looming. Iial ei või teada, kes sind parasjagu jälgib.
Uut arvutit valides ei maksa osta kasutatud arvutit, sest see võib juba olla nakatunud viirustest. Uue arvuti ostmisel loon külaliskonto ja üldjuhul kasutan ise arvutit kui külaline. Külalisel on piiratud kasutajaõigused ning seega vähem võimalusi arvuti rikki ajada ja segadust tekitada. Pahavara ei saa ise ennast automaatselt installeerida kuna külalisel ei ole lubatud failide võrgust allalaadimine ja tal puudub õigus muuta olulisi süsteemifaile. Juhul kui külalise profiil on pahavara poolt kahjustunud, siis on võimalik konto ära kustutada ja uus luua. Igal kontol peab kindlasti olema korralik salasõna, mis sisaldab nii suuri kui ka väikeseid tähti ja numbreid, pikkus võiks olla üle kümne sümboli. Salasõna tasuks iga kvartali tagant vahetada.
Kindlasti on tähtis kohe installeerida viirusetõrjeprogrammid ja hoolitseda selle eest, et arvutis oleks kõige viimane versioon antiviirusest. Seda tuleks kontrollida iga nädal. Tööle tuleb panna tulemüür. Tulemüür tuleb korralikult seadistada, reeglid paika panna.
Andmetest teen varukoopia välisele kõvakettale, mis on salasõnaga kaitstud.
Veebilehitsejatest eelistan vähem populaarseid (näiteks Opera, Safari, Andriod), kuna populaarsed on ahvatlevamad ka küberkurjategijatele. Enamus viiruseid on suunatud ära kasutama enim levinuid veebilehitsejate turvaauke.
CD'de ja mälupulkade automaatne käivitus tuleks maha võtta, kuna neil võib paikneda viiruse käitusfail.
E‐posti lugemisel arvestan, et postkasti võib tulla kirju, mis sisaldavad viiruseid manuses või tekstis viiteid viirustega lehekülgedele. Seega tuleb olla ettevaatlik ja parem on üldse mitte avada kahtlaseid kirju, ning need kohe kustutada.
IT turvaintsidentide näited ja mida sealt õppida
1) Piraatkontoritarkvara tõttu nakatus 20 000 Apple'i arvutit troojalasse (28.01.2009)
Ohutum on kasutada legaalset tarkvara.
2) MSNi viirus saatis linke, mille klikkimisel ja programmi allalaadimisel arvuti nakatus ning hakkas linke saatma arvutiomaniku kõikidele MSNi kontaktidele (24.01.2008)
Ära kliki tundmatutel linkidel, isegi mitte siis, kui need on sõbra saadetud. Küsi sõbralt kõigepealt selgitust.
3) Euroopast leiti Stuxnet’i “poeg” (20.10.2011)
Arvutiviirused ei ole mitte kõik arvutifriikide või küberkurjategijate looming. Iial ei või teada, kes sind parasjagu jälgib.
Subscribe to:
Posts (Atom)