Loeng 10 – Sotsiaalne tarkvara, veebikeskkonna kujundamine meeskonnatööks

Kuna mul kahjuks ei õnnestunud kahel päeval avada sotsiaalset tarkvara pakkuvat aadressi Go2Web20.net (esimesel päeval andis veebileht väga erinevaid veateated, teisel päeval väitis, et nad on mahu ületanud), olin lõpuks sunnitud tutvuma kursusekaaslaste lehtedega, et kas kellelgi neist on õnnestunud aadressile ligi pääseda ja ehk on keegi lisanud oma ülevaatele ka linke sotsiaalse tarkvara veebiletedele, mida ehk õnnestuks avada. Nii ma siis kirjutangi juba kirjutatud sotsiaalse tarkvara kohta.

Valisin uurimiseks Pegby. Teised kaks, mille kohta ma leidisin kirjutatud olevat, olid OnTheRoad ja  JPEGmini. OnTheRoad'i ei valinud, kuna praegu ei tegele reisimisega ja ei näe sellele tarkvarale rakendust. JPEGmini ei valinud ma seetõttu, et pilditöötlus ei paku mulle avastamisrõõmu.

Pegby lehel https://www.pegby.com/home/view  on olemas sissejuhatav video, mis tutvustab Pegby kasutamist. Selle põhjal on minulgi hea rääkida, milline Pegby on. Programmist parema ülevaate saamiseks tegin aga ka kasutajakonto ja asusin programmi võimalusi katsetama.

 Pegby on ettenähtud aja planeerimiseks veebis. Pegby's saab oma tahvli teha, kuhu saab märkmeid panna kolme erinevasse veergu - ootel, töös, tehtud. Kuigi Pegby reklaamib, et veerge saab vastavalt vajadusele juurde tekitada, on seda kohta, kus saab tekitada, raske üles leida. Märkmeid saab värviliseks teha, saab ühte hunnikusse panna (tekitada grupp). Samuti võib märkmetele lisada manuseid. Seda lehte võib seega failide hoiukohana kasutada. Saab määrata aega millal märkmed tahvlile ilmuvad, kuid niisama kuupäeva määramist ei ole, võid lihtsalt ise tekstina kirjutada.

Pegby's saab oma töötahvlit teistega jagada ja nii grupitööd korraldada.

Ma arvan, et Pegby'l on olemas kindlasti oma kasutajaskond, kuid mina vaevalt seda kasutama hakkan (olen konservatiivne pabermärkmete kasutaja).

9. loeng – Veeb

 Valisin kommenteerimiseks järgmise slaidi:
 
Lehestiku struktuur

● Kuni viie lehekülje puhul võivad kõik lehed igalt
poolt otse kättesaadavad olla.
● Suurema lehestiku puhul kasulik struktuuripuu.
● Valik klõpsude arvu ja lehe sügavuse vahel.
● 5 - 25 - 125 - 625
● 50 - 2 500 - 125 000 - 6 250 000
● Puu loomise raskused - ebasümmeetrilisus,
kuulumine mitmesse valdkonda.
● Võrk ja otsing.

Lehestiku struktuur on selline asi, mis muutub ülioluliseks suuremahuliste lehtede puhul. Suuremahulise veebilehe näiteks võib tuua Põllumajandusministeeriumi kodulehe:    http://www.agri.ee/. Aja jooksul on veebilehele kuhjatud tohutult informatsiooni, kuid samas on unustatud värskendada veebilehe ülesehitust. Isegi kui otsitav informatsioon on lehel olemas, on seda praktiliselt võimatu leida. Näiteks sellel lehel peaks olema kurikuulus Juhan Aare kalafilm, kuid menüü valikute järgi ei oska otsingut alustadagi ja märksõna otsimine annab üle kahesaja viite. Klõpsimisega menüüdes võib veeta tunde ilma tulemust saamata. Veebipuu struktuur võib koostajale endale tunduda väga loogiline, kuid kasutaja võib jääda eriarvamusele. Seega on oluline, et veebilehe struktuur aja jooksul koos tegeliku eluga areneks ning selle loomisel võetakse arvesse ka kasutajate poolset tagasisidet. Sama veebilehe puhul on probleemiks ka objekti kuulumine mitmesse valdkonda ja ka see, et sisuliselt sama valdkonnaga tegelevad erinevad osakonnad, kes peaksid oma tööd kooskõlastama, kuid ilmselgelt sellega päris hästi hakkama ei saa. Nii näiteks võib leida viiteid põllumajandustoetuste kohta mitme erineva lingi alt, kuid informatsioon on seal erinev nii sisuliselt kui vormiliselt, kohati ka eksitav või lausa vale (nt. aegunud).

8. loeng – Arvutite turvalisus

Minu arvutiturvamiseeskiri on järgmine:

Uut arvutit valides ei maksa osta kasutatud arvutit, sest see võib juba olla nakatunud viirustest. Uue arvuti ostmisel loon külaliskonto ja üldjuhul kasutan ise arvutit kui külaline. Külalisel on piiratud kasutajaõigused  ning seega vähem võimalusi arvuti rikki ajada ja segadust tekitada. Pahavara ei saa ise ennast automaatselt installeerida kuna külalisel ei ole lubatud failide võrgust allalaadimine ja tal puudub õigus muuta olulisi süsteemifaile. Juhul kui külalise profiil on pahavara poolt kahjustunud, siis on võimalik konto ära kustutada ja uus luua. Igal kontol peab kindlasti olema korralik salasõna, mis sisaldab nii suuri kui ka väikeseid tähti ja numbreid, pikkus võiks olla üle kümne sümboli. Salasõna tasuks iga kvartali tagant vahetada.

Kindlasti on tähtis kohe installeerida viirusetõrjeprogrammid ja hoolitseda selle eest, et arvutis oleks kõige viimane versioon antiviirusest. Seda tuleks kontrollida iga nädal. Tööle tuleb panna tulemüür. Tulemüür tuleb korralikult seadistada, reeglid paika panna.

Andmetest teen varukoopia välisele kõvakettale, mis on salasõnaga kaitstud.

Veebilehitsejatest eelistan vähem populaarseid (näiteks Opera, Safari, Andriod), kuna populaarsed on ahvatlevamad ka küberkurjategijatele. Enamus viiruseid on suunatud ära kasutama enim levinuid veebilehitsejate turvaauke.

CD'de ja mälupulkade automaatne käivitus tuleks maha võtta, kuna neil võib paikneda viiruse käitusfail.

 E‐posti lugemisel arvestan, et postkasti võib tulla kirju, mis sisaldavad viiruseid manuses või tekstis viiteid viirustega lehekülgedele. Seega tuleb olla ettevaatlik ja parem on üldse mitte avada kahtlaseid kirju, ning need kohe kustutada.

IT turvaintsidentide näited ja mida sealt õppida

1) Piraatkontoritarkvara tõttu nakatus 20 000 Apple'i arvutit troojalasse (28.01.2009)
Ohutum on kasutada legaalset tarkvara.

2) MSNi viirus saatis linke, mille klikkimisel ja programmi allalaadimisel arvuti nakatus ning hakkas linke saatma arvutiomaniku kõikidele MSNi kontaktidele (24.01.2008)
Ära kliki tundmatutel linkidel, isegi mitte siis, kui need on sõbra saadetud. Küsi sõbralt kõigepealt selgitust.

3) Euroopast leiti Stuxnet’i “poeg” (20.10.2011)
Arvutiviirused ei ole mitte kõik arvutifriikide või küberkurjategijate looming. Iial ei või teada, kes sind parasjagu jälgib.

7. loeng –Varundamine

Ma varundan pilte, muusikat, dokumente, programme. Varundan need kõik ühte kohta, välisele kõvakettale, mis on ekstra selle jaoks muretsetud. Spetsiaalset varundamistarkvara ei ole kasutanud, kõik teen käsitsi umbes kord kuus, oleneb kuidas uusi andmeid arvutiise koguneb. Hoian välist kõvakettast teises toas, mis pole küll parim variant, kuid pole kuskile mujale panna.  Koolitööks vajalikke asju hoian ma lisaks gmailil. Koduarvutis on kaks kõvaketast, mis võimaldaks rakendada RAID süsteeme, kuid seni ei ole kasutanud. Koduarvutis ei ole sellist infot, mille kaotus mulle katastroofiline oleks.

6. loeng – Mobiilsete seadmete kasutamine

Otsisin internetist  suvalise doc faili. Laadisin arutisse Calibre. Siis lisasin selle doc faili Calibresse, kuid Calibre ei olnud nõus convertima seda EPUB formaati. Siis pidin ma doc'i rtf'iks tegema. Edasi kõik toimis. Panin EPUB faili mobiilile. Nüüd otsisin väga kaua aega oma telefonile tarkvara, mis suudaks avada EPUB faile, lõpuks leidsingi.

Laadisin arvutisse Albite Reader'i. Kopeerisin installeerimisfaili oma mobiiltelefoni kausta Muu ja käivitasin installatsiooni. Pärast protsessi lõppu käivitasin Albite Reader'i ja avasin varem mobiili salvestatud EPUB formaadis faili.

Väga meeldiv on telefonist lugeda sellist pikemat teksti. Telefonis on programmi lihtne kasutada.

5. loeng – Apple (iTunes)

Koduse ülesande täitmist alustasin iTunes'i allalaadimisega.

Järgmisena käivitasin iTunes.exe, läksin iTunes store'i iTunesU sektsiooni ja leidsin enda jaoks huvitava Arizona ülikooli kosmoloogia teemalise loengu Making Sense of the Universe.
http://itunes.apple.com/ee/itunes-u/cosmology-making-sense-universe/id425737182?i=92044723
Allalaadimine võttis päris kaua aega.

iTunes U on teenus, kuhu on koondatud kokku paljude ülikoolide loengute audio-, video- või kirjamaterjal. Kuna mul on äbarik võrguühendus, toimis süsteem aeglaselt, kuid rohkem mingeid probleeme ei ilmnenud. iTunes'ist leidsin palju huvitavat, lihtne on sinna ennast ära unustada. iTunes U'd kasutaks tulevikus näiteks sellisel juhul, kui ma ise oleksin õppejõud. Siis saaksid mu loenguid kuulata ka need lorud üliõpilased, kes ise kohal ei viitsi käia.

4. loeng – Operatsioonisüsteemid (kodutöö - virtuaalmasina loomine)

Valisin hüperviisoriks Oracle VirtualBox 4.1.2 for Windows hosts ja teiseks operatsioonisüsteemiks minu koduarvutis olevale Windows XP-le seltsiks Linuxi Ubuntu 11.04. 

VirtualBox-i laadisin alla veebilehelt: https://www.virtualbox.org/wiki/Downloads

Installeerimine käis suhteliselt libedalt, v.a muidugi need korduvad sõnumid, et installeeritav tarkvara ei läbi Windows XP logo testi ning Microsoft soovitab tungivalt installeerimine katkestada.

 

Ubuntu laadisin alla veebilehelt: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download

Alustasin uue virtuaalmasina loomisega.

Andsin oma virtuaalmasinale nime Virtualiina, aksepteerisin vaikimisi pakutava virtuaalmasinale eraldatava mälu hulga, lõin virtuaalse kõvaketta, formaadiks valisin VDI, valisin virtuaalse kõvaketta suurus hõivatakse vastavalt vajadusele.

 Kui virtuaalmasin oli edukalt loodud, alustasin operatsioonisüsteemi installeerimisega.

Peale veel mõne dialoogiakna täitmist oligi Ubuntu edukalt virtuaalmasinasse installeeritud ja tööks valmis.

Arvamus

Kuna ma pole varem kunagi operatsioonisüsteemi installeerinud, oli installatiooniprotsess väheke pikk ja keeruline, internetiühendus oli mul ka paraku aeglane. Tekkis probleem kettaruumiga ja pidin oma virtuaalmasina ümber tõstma teisele kettale.
Ühest küljest tundub Ubuntu kasutamine turvaline, aga samas on ka tüütu, nii kui kauaks eemale jääda, küsib parooli jälle.
Ubuntu tundub väga hea, igatahes mitte kehvem kui Windows.