8. loeng – Arvutite turvalisus

Minu arvutiturvamiseeskiri on järgmine:

Uut arvutit valides ei maksa osta kasutatud arvutit, sest see võib juba olla nakatunud viirustest. Uue arvuti ostmisel loon külaliskonto ja üldjuhul kasutan ise arvutit kui külaline. Külalisel on piiratud kasutajaõigused  ning seega vähem võimalusi arvuti rikki ajada ja segadust tekitada. Pahavara ei saa ise ennast automaatselt installeerida kuna külalisel ei ole lubatud failide võrgust allalaadimine ja tal puudub õigus muuta olulisi süsteemifaile. Juhul kui külalise profiil on pahavara poolt kahjustunud, siis on võimalik konto ära kustutada ja uus luua. Igal kontol peab kindlasti olema korralik salasõna, mis sisaldab nii suuri kui ka väikeseid tähti ja numbreid, pikkus võiks olla üle kümne sümboli. Salasõna tasuks iga kvartali tagant vahetada.

Kindlasti on tähtis kohe installeerida viirusetõrjeprogrammid ja hoolitseda selle eest, et arvutis oleks kõige viimane versioon antiviirusest. Seda tuleks kontrollida iga nädal. Tööle tuleb panna tulemüür. Tulemüür tuleb korralikult seadistada, reeglid paika panna.

Andmetest teen varukoopia välisele kõvakettale, mis on salasõnaga kaitstud.

Veebilehitsejatest eelistan vähem populaarseid (näiteks Opera, Safari, Andriod), kuna populaarsed on ahvatlevamad ka küberkurjategijatele. Enamus viiruseid on suunatud ära kasutama enim levinuid veebilehitsejate turvaauke.

CD'de ja mälupulkade automaatne käivitus tuleks maha võtta, kuna neil võib paikneda viiruse käitusfail.

 E‐posti lugemisel arvestan, et postkasti võib tulla kirju, mis sisaldavad viiruseid manuses või tekstis viiteid viirustega lehekülgedele. Seega tuleb olla ettevaatlik ja parem on üldse mitte avada kahtlaseid kirju, ning need kohe kustutada.

IT turvaintsidentide näited ja mida sealt õppida

1) Piraatkontoritarkvara tõttu nakatus 20 000 Apple'i arvutit troojalasse (28.01.2009)
Ohutum on kasutada legaalset tarkvara.

2) MSNi viirus saatis linke, mille klikkimisel ja programmi allalaadimisel arvuti nakatus ning hakkas linke saatma arvutiomaniku kõikidele MSNi kontaktidele (24.01.2008)
Ära kliki tundmatutel linkidel, isegi mitte siis, kui need on sõbra saadetud. Küsi sõbralt kõigepealt selgitust.

3) Euroopast leiti Stuxnet’i “poeg” (20.10.2011)
Arvutiviirused ei ole mitte kõik arvutifriikide või küberkurjategijate looming. Iial ei või teada, kes sind parasjagu jälgib.