9. loeng – Veeb

 Valisin kommenteerimiseks järgmise slaidi:
 
Lehestiku struktuur

● Kuni viie lehekülje puhul võivad kõik lehed igalt
poolt otse kättesaadavad olla.
● Suurema lehestiku puhul kasulik struktuuripuu.
● Valik klõpsude arvu ja lehe sügavuse vahel.
● 5 - 25 - 125 - 625
● 50 - 2 500 - 125 000 - 6 250 000
● Puu loomise raskused - ebasümmeetrilisus,
kuulumine mitmesse valdkonda.
● Võrk ja otsing.

Lehestiku struktuur on selline asi, mis muutub ülioluliseks suuremahuliste lehtede puhul. Suuremahulise veebilehe näiteks võib tuua Põllumajandusministeeriumi kodulehe:    http://www.agri.ee/. Aja jooksul on veebilehele kuhjatud tohutult informatsiooni, kuid samas on unustatud värskendada veebilehe ülesehitust. Isegi kui otsitav informatsioon on lehel olemas, on seda praktiliselt võimatu leida. Näiteks sellel lehel peaks olema kurikuulus Juhan Aare kalafilm, kuid menüü valikute järgi ei oska otsingut alustadagi ja märksõna otsimine annab üle kahesaja viite. Klõpsimisega menüüdes võib veeta tunde ilma tulemust saamata. Veebipuu struktuur võib koostajale endale tunduda väga loogiline, kuid kasutaja võib jääda eriarvamusele. Seega on oluline, et veebilehe struktuur aja jooksul koos tegeliku eluga areneks ning selle loomisel võetakse arvesse ka kasutajate poolset tagasisidet. Sama veebilehe puhul on probleemiks ka objekti kuulumine mitmesse valdkonda ja ka see, et sisuliselt sama valdkonnaga tegelevad erinevad osakonnad, kes peaksid oma tööd kooskõlastama, kuid ilmselgelt sellega päris hästi hakkama ei saa. Nii näiteks võib leida viiteid põllumajandustoetuste kohta mitme erineva lingi alt, kuid informatsioon on seal erinev nii sisuliselt kui vormiliselt, kohati ka eksitav või lausa vale (nt. aegunud).